TULEOHUTU KODU HEAKS

Igal talvel on kahjuks tuleõnnetusi, mille on põhjustanud üleköetud või järelevalveta jäetud küttekolded. Tulest alguse saanud õnnetusi on lihtne ennetada, kui oskad ohtu hinnata ning märkad probleemseid kohti. NB! Lehekülge allapoole kerides leiate Päästeameti soovitused ETTEVÕTJATELE.

Kütteperioodi eel ja ajal pea meeles

  • Sinu kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad.
  • Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid.
  • Sina vastutad, et su kodu elektrijuhtmestik ja elektriline kodutehnika oleks terved ja korras.
  • Suitsuandur aitab sul avastada tulekahju selle alguses.
  • Sa ei tohi jätta kütte- ja soojendusseadmeid (pliite, ahje, katlaid, soojapuhureid jms) järelevalveta.
  • Ära sulata külmunud torustikku lahtise tulega.

Puiduküttega püsielamus tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas. Hooajalises elamus peab korstnapühkija käima üks kord enne kütteperioodi algust. Gaasikütteseadmeid tuleb puhastada üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada.

Küttesüsteemi tohib ehitada pottsepp, kellel on kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel. Pottseppade kontakte on võimalik leida lehelt  www.pottsepad.ee

 

Telli korstnapühkija varakult

Igal aastal saab paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Kõik taolised põlengud on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega.

Teavet korstnapühkija tellimise kohta saad küsida päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijate kontakte on võimalik leida ka lehelt www.korsten.ee. Ühtlasi tuletame meelde, et korstnapühkijal peab olema kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti  kontrollida kutsekoja kodulehel.

Ühtlasi saad sellest tabelist kontrollida, millised töid erineva kutsetunnistusega korstnapühkijad võivad teostada.

Pärast hooldustöid koostab korstnapühkija akti, kus on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Nii tellija kui korstnapühkija kirjutavad aktile alla. Õnnetuse korral pead nt kindlustushüvitise saamiseks tõendama, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada.

Külmal ajal tuleb eriti jälgida katlamajade tuleohutust ja korrasolekut. Rikete tõttu võib kütteta jääda palju maju. Sellel võivad olla väga tõsised tagajärjed.

Õnnetuste vältimiseks soovitame

  • hooldada katlaid ja küttesüsteeme ettenähtud ajal, kuna maksimaalsetel koormustel töötavad kütteseadmed eeldavad ideaalset korrasolekut;
  • kütta katlaid ainult kvaliteetainega;
  • jälgida küdevaid katlaid külmal ajal tavalisest hoolsamalt.

(Kasutatud allikas: Päästeamet, https://www.rescue.ee/et/kodanikule/tuleohutus/kyttekolded.html)

Mida ahju- või kaminküttega korterit ostes tähele panna?

Kutsuge kõigepealt korstnapühkija, kes kontrollib ja puhastab küttekolded ning suitsulõõrid ja väljastab vastava akti, kus on märgitud tehtud tööd ning küttesüsteemide seisukord. Küttekollete seisukorda võib hinnata ka kutseline pottsepp, kellel on ette näidata vähemalt pottsepp III või pottsepp-meister tase 5 kutsetunnistus. Küsige alati küttesüsteemide kohta nende valmistaja või müüja poolt väljastatud passi.

Tulekolde kuivamine ja kasutusele võtmine

Küttekolde valmides tuleb tal lasta õhu käes kuivada umbes kaks nädalat, hoides täiesti avatuna ka lõõre ning uksi. Kuivatamisel võib abiks võtta ka soojapuhuri. Peale kuivatamist alustatakse küttekolde ettevaatliku kütmisega, kasutades väikseid puukoguseid kord päevas minimaalselt ühe nädala jooksul.

Kütmine

  • Kontrollitakse, et tuharuum ei ole täis.
  • Puud laotakse horisontaalselt kolderuumi restile risti ning vahele asetatakse süütamisainet. Umbkoldega ahjus on kasulikum tuli süüdata pealt.
  • Kui küttekolle on seisnud pikka aega kasutamata, võib lõõris tõmbe tekkimiseni põletada veidi paberit.
  • Süüdatakse tuli. Uksed suletakse siis, kui puud on süttinud.
  • Uste õhuvahed hoitakse lahti. Vajalikul määral tulebanda põlemisõhku, paotades tuharuumi uksi, leivaahjudes ka söeaugu uksi.
  • Kuna korstna väljatõmme põhjustab puuküttega küttekolde tõmbe, reguleeritakse põlemist õhuvõtuavade, mitte suitsulõõri siibri abil.
  • Puude tarbetut kohendamist tuleb vältida, kuna see häirib põlemise tasast kulgu.
  • Lõõrid ning õhuvõtuavad suletakse siis, kui süsi hakkab tuhmuma ning pole enam näha sinist leeki. Vajaduse korral eemaldatakse söed ahjust.
  • Kui erandolukorras vajatakse rohkem soojust, on säästlikum põletada kaks tavalist sületäit mõnetunnise (minimaalselt 6h) vahega, kui lisada vastav hulk puid järjest tulekoldesse. Mõistlik on põletada hommikul ning õhtul üks sületäis puid. Kindlasti ei ole lubatud ületada tootja või pottsepa poolt soovitatud puukoguseid.
  • Kui puid põletatakse nii, et pöördsiiber on lahti, peavad olema avatud ka küttekolde uksed.
  • Külmas seisnud küttekolde (näit. talvel suvilas) kütmist tuleb alustada ettevaatlikult ning aeglaselt.

Hooldamine ja puhastamine

Küttekoldeid ja suitsulõõre peab eeskirja järgi tahmast puhastama vähemalt üks kord aastas, vajadusel sagedamini ning kutselise korstnapühkija kutsumine on kohustuslik eramajade omanikele vähemalt kord iga viie aasta tagant. Ühtlasi puhastab ta suitsusiibrid ja kontrollib nende tööd ning eemaldab kogunenud jäätmed ja tuha. Peale selle kontrollib korstnapühkija ka küttekolde ja suitsulõõri seisukorda. Küttekollet ja suitsulõõri peab tahma põlemise järel alati pühkima ja kontrollima. Selleks tuleb kindlasti pöörduda korstnapühkija poole.

Vinguhoiatus

Hõõguvatest tukkidest tõuseb vingu, mis on eluohtlik, lõhnatu ning nähtamatu gaas. Tuha sisse jäänud tukid säilivad kaua aega hõõguvate ning ohtlikena.

 

ETTEVÕTJALE: Ohutusjärelevalve juhendid

Viimati uuendatud 17.10.2016

Juhendmaterjal, mis käsitleb nõudeid suluste paigaldamisele sõltuvalt inimeste arvust, kes evakuatsiooni korral väljuvad evakuatsiooniteel olevast uksest ning kajastatud on uksesulgurid, mis paigaldatakse tuletõkkeuksele.

Juhend annab vastuseid Eesti haiglate ja hooldekodude tuleohutuse senises praktikas esile kerkinud probleemidele, samuti esitleb senitundmatuid või vähekasutatavaid tulekaitselahendusi. Juhend on mõeldud haiglate-hooldekodude tuleohutuse eest vastutavatele isikutele, hangete tehniliste tingimuste koostajatele, samuti projekteerijatele ning järelevalveinspektoritele.

Projekteerimisjuhis on koostatud vajadusest täpsustada ning täiendada õigusaktidest tulenevaid ehituslikke tuleohutusnõudeid haiglate ja hooldekodude projekteerimisel ja ehitamisel, arvestades selliste ehitiste eripärasid

Abimaterjal piksekaitsesüsteemide nõuetele vastavuse kontrollimisel.

Juhendmaterjal, mis käsitleb tuletõkestamist põlevamaterjalist soojustuse korral.

Juhendmaterjal, mis käsitleb põlevmaterjalide kajastamist laohoone või -platsi plaanil.

Infomaterjal, mis käsitleb elumaja ehitamist tuleohutuse seisukohalt.

Valehäiretega tegelemise meelespea automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi omanikule.

Valehäiretega tegelemise meelespea automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi hooldajale.

Järgnevalt on esitatud juhendmaterjal tuletõkkemansettide valiku ja paigalduse kohta.

Soovitused tuleohutuse tagamiseks tuleetenduse korraldamisel.

Juhendmaterjal põlevamaterjalide laoplatside kohta.

Juhend on mõeldud jae- ja e-kauplejatele ning samuti toote lõppkasutajatele.

Meelespea tarbijale taevalaternate kasutamiseks.

Juhend kohalikele omavalitsustele

 

Allikas: Päästeamet, https://www.rescue.ee/et/ettevotjale/tuleohutus/juhendid.html